Meie lugu

Uuemõisa Algkool loodi 12. mail 1994. aastal Ago Soomre ja Aare Tamme eestvedamisel Uuemõisa mõisahoonesse. Seega asub meie armas kool vanas ja väärikas majas, mida ümbritseb imeline mõisapark.

Kool alustas tööd 1. septembril 1994. aastal kolme klassikomplektiga, kus õppis 46 õpilast. Esimeseks koolidirektoriks oli Aare Tamm. Temaga koos alustasid tööd Lea Samarajev, Maia Tohver, Aire Oruste ning Margit Irs. Tänaseks on koolipere suurenenud mitu korda, lapsi ja õpetajaid toetavad igapäevatöös suurepärane abi- ning tugimeeskond.

1995/1996. õppeaastal loodi kooli raamatukogu, millest on tänaseks kujunenud välja omamoodi õpikeskus, kus lahendatakse koduseid õpiülesandeid, loetakse erinevat kirjandust või mängitakse lauamänge. Meie raamatukogu paistab kooliraamatukogude hulgast kindlasti silma, sest siit leiab alati ka kõige suurem lugemishuviline lugemiseks nii vanemat kui ka uuemat laste- ja noortekirjandust.

1996/1997. õppeaasta kujunes eriliseks, sest siis avati koolis eraldi poiste ja tüdrukute klass ning alustati spordiväljaku rajamisega. Tänaseks on koolil lihtne staadion, kus saab mängida erinevaid pallimänge ja discgolfi, joosta, hüpata kaugust, visata palli ning harrastada muid spordialasid. Sellest hoolimata, et kooli staadion ei ole kõige paremas korras ja spordisaal puudub meil üldse, on meie õpilastel võimalik tegeleda aktiivselt spordiga Haapsalu Kutsehariduskeskuse võimlas, Haapsalu Veekeskuses ning kooli kõrval asuvas jalgpallihallis. Meie õpilased on saavutanud läbi aegade spordivõistlustelt suurepäraseid tulemusi.

1997/1998. õppeaastal sai kooli direktoriks Andres Kampmann ja õpilased said oma kasutusse kolm lauaarvutit ning kool sai interneti püsiühenduse. Tänaseks on koolil on olemas heal tasemel arvutiklass, mida lapsed saavad kasutada nii õppetöö kui ka vaba aja veetmise eesmärgil. Lisaks on koolis olemas ka kahe klassi jagu tahvelarvuteid, mida õpetajad kasutavad õppetöö mitmekesistamiseks väga aktiivselt. Kool on arendanud oma tehnoloogiliste vahendite kogu järjepidevalt. Kõik klassid on varustatud tänapäevaste vahenditega, mille abil suuname oma õpilasi pidevalt tehnoloogia võimalusi ära kasutades koostööle, loovusele ja ettevõtlikkusele. Eraldi väärib äramärkimist meie robootika alane tegevus. Haridusrobotid on koolis väga tihedasti kasutuses nii lõimitud tegevustes, ainetundides kui huvitegevuses.

1999/2000. õppeaasta jääb ajalukku sellega, et 10. jaanuaril sai kool oma lipu ning sündis uus traditsioon – kooli lipupäev. See õppeaasta lõpetati vahva lustipeoga, millest on samuti saanud üks meie paljudest traditsioonidest. Viimastest väärivad kindlasti veel ära märkimist kooliööbiku valimine, heategevuslik playback, emade- ja isadepäeva tähistamine, stiilinädal, kooli sünnipäeva tähistamine, jõulukontsert jne. Ürituste korraldamisel on sageli abiks hoolekogu.

2005/2006. õppeaastal sai koolidirektoriks Maia Tohver, kes teeb seda tööd siiani.  Tema on hoidnud meie kooli uksed lahti innovatiivsetele, edasiviivatele ideedele. Oleme liitunud “Ettevõtliku kooli” ja VEPA programmiga ning kuulume tervist edendavate koolide võrgustikku. Tänu meie initsiatiivile on Läänemaal käivitunud rahvusvaheline noorsootöö ning siia  jõuavad vabatahtlikud noored Euroopast. Lisaks paistame silma kindlasti oma keeleõppe (inglise keele õppimist alustatakse juba eelkoolis), rahvusvahelise projektitöö ning teemapäevade ja -nädalatega. Meie koolis ei helise juba aastaid tunnilõpukell ja au sees on õuesõppetunnid ning õue- ja liikumisvahetunnid. Oleme kaasanud lapsed, nende vanemad, kogukonna ja vabatahtlikud õppeprotsessi ning ka selle juhtimisse.

1. septembril 2010 avati kooli juurde kahe liitrühmaga lasteaed ning sellest hetkest kanname Uuemõisa Lasteaed-Algkooli nime.

Läbi aegade on meie kooli õpilased olnud väga aktiivsed. Meie kooli õpilastel on olnud võimalik osaleda väga paljudes erinevates huviringides. Osa oleme võtnud laulu-, tantsu- ja võimlemispidudest; erinevatest projektidest ja konkurssidest.

Uuemõisa Lasteaed-Algkool:

• aitab märkimisväärselt kaasa iga õppija individuaalsele ja sotsiaalsele arengule;

• on  loonud õppijat toetava keskkonna, kus pööratakse suurt tähelepanu õpioskuste, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisele;

• on panustanud õppimist ja õpetamist toetava soodsa ja innovaatilise õpikeskkonna loomisesse;

• mõjutatud positiivselt õpetajate professionaalset arengut ja tööalast motivatsiooni;

• on kaasanud õppijad õppeprotsessi juhtimisse ning sellel on olnud tugev positiivne mõju nende õpimotivatsioonile.

Meie, ULAkad, oleme oma kooli üle uhked!